Varstust karjalaudast päästetud kassipoeg, kes leidis kasupere ja hiljem uue kodu.
Kiisu nimi on Pätu ja ta on oma nime vääriline, sest ta on tõeline pätu. Ma elan väikses linnas, meil on oma maja ja üsna suur aed. Kass on nii toas kui ka õues, kuidas ta ise tahab. Meie elame natuke tema järgi, nt pidev ukse peal hõikumine, et ta ometi koju tuleks. Ühesõnaga, ta on üsna sõnakas, ajab hommikul üles, tahab oma tegemisi teha jne. Kuid see kõik on nii vahva. :) Ma usun, et Pätu on endale hea kodu saanud, kõik väga hoiavad teda ja armastavad. Vahel on tunne, nagu ta on väike laps, inimene. Räägib, asjatab, tahab igal pool kaasas käia, poeb kaissu, kui külm on, vahel on mängutuju, mõnikord tahab üksi olla jne. Talle maitsevad väga linnud ja hiired, ta on puu otsas väga osav ning naudib õues olemist.
Kokkuvõtvalt on ta meil täieõiguslik pere liige ja üliarmas ja ilus. Mul on väga hea meel, et ma ta endale leidsin. :)
